Lõkke kuumad tulekeeled
limpsivad valget vahukommi,
muutub pruunikaks, kuumaks,
keskelt sulab, vajub lömmi...
Tilgub oksalt, kleepuvalt, magusalt,
söestuvale halule.
Puhun, kõrvetab, puhun
jahutust oksale, kommile.
Magus maitse on keelel,
peegeldab tulesädemeid pilk.
Soovin hämaras sumedas õhtus,
et püsiks magus igavik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar