Sügis on ilus igalpool
närib kollaste lehtede nurki,
kitkub paljaks peenraread,
keedab moosi ja hapendab kurki.
Ainult linna peitunud inimesed
on tulesärade tumedas varjus,
pimedas hoovis pori alla
nende suvevalgus ja naeratus varjus.
Kuid sügis on juba lahti lastud,
lehvib hoogsalt läänekaaretuultes,
marineerib kõik inimesed,
kes pole kindlad oma juurtes,
kaanetab purki nende mured
ja teise riisikad sibulaga.
Talvel saab üht või teist avades
laastavat sügist meenutada.
