Võib-olla ma tulengi

Võib-olla ma tulengi, kui sa kutsud.

Võib-olla ma olengi nõus.

Võib-olla sa peaksid mind kätel kandma,

et oleksin kindel su jõus -

tahtejõus mind armastada;

su hinges ja südamesoovis.

Las liblikad kõhus lennelda,

las tunnen valu nende tiivalöögis.

Kosmiline tunne

Ole mu tähtkuju taevakaardil,

õrn kui Linnutee lindude rutt.

Ole lõputu embus galaktikaöös,

ole mu naer ja mu nutt

ning mu ootus ole ja südamevalu

öiste tähtede laotuse all;

tule otsi mind Suure Vankriga palun,

sest olen sinu õnnekristall.

Isaga seenel

Sügiskollases hommikurabas

üht limast ja läikivat seent

jäin samblapadjale uurima:

„Isa, vaata, mis leidsin teelt!“

Pistan põske jõhvikamarja,

hapult kissitan silmi ja vaatan:

unine kiil teeb sügislendu;

kummikud jalas, isa siin ootan.

Päike peegeldub laukaveelt

ja kuumalt virvendab rabaõhk.

Isa käekõrval koju jõuan,

ninas männivaigu lõhn.