Kevad on siis,
kui kraanajuht näeb sealt ülalt,
kuidas tellingud kerkivad maast ja kasvavad üles,
majaklaasid nende vahel peegeldamas oranži õhtutaevast.
Kevad - see on sünd ja valgus.
Kevad on siis,
kui päike on poe ees asfalti nii kuumaks kütnud,
et seda elule kastnud õlu haiseb läppunult,
ise kaunistab end valgete lapikute nätsulaikudega.
Kevad - see on virgutavad lõhnad.
Kevad on siis,
kui magalarajoonis magav korralik kodanik
ärkab kell 01 lahtise akna all röökimise peale
ja seejärel sõidavad majast mööda sada tsiklit.
Kevad - see on hääled ja laulud.
Kevad on siis,
kui inimesed ei söö oma hot doge autoroolis
vaid värskes tolmhallis õhus otse bensuka nurga taga
kesk' joovastavaid aure - toit maitseb parem.
Kevad - see on looduse kutse.
Kevad on siis,
kui tühjad ja prügised jäätmaad pargitakse täis,
autode vahel susisevad fooliumgrillid
ning kasvab kaunis värviline prügikuhi koleda looduse keskel.
Kevad - see on koosolemine.
Kevad on siis,
kui koos kuluga põlevad tühjad majad otse tervete keskel,
et tärkaks uus rohi ja areneks vara,
inimesed kõnnivad mööda ja teevad pilte.
Kevad - see on pesapunumine.