Sinakas kuuvalguses
tähti püüavad kuuskede tipud,
varjates endi vahel torne,
kus lehvinud lipud
ei ole enam sajandeid.
Keset varemeid kasvab malts.
On mõni puu ning põõsas,
prahti, prügi ja mingi kalts.
Oksad heidavad müürile varje
päikese ja kuuga.
Märjad ämblikuvõrgud kiiguvad
tasa tuulehooga.
Niiske sinakas udu
varemed endasse mässib.
Koha üksildast kurbust
endaga kaasas tassib.