Kevadveed

 Pungade puhkemise mais
õitseb õhus õline traktorihais
ja kraavis varsakapjade vahel
kulgeb konnakudune toiduahel.

Virguva võsa all roostetab pang,
samblasse mähkunud silutud sang,
siniste lilleõite meri
uputab taarat ja telliskivi.

Pungade puhkemise mais
kui õitseb õline traktorihais,
heljub krabinal taeva all kile,
rändlindude tiivasahin ja vile.

Liblikalapsatus liigutab tuuli
see ulub tugevaks puie juuri,
elu ta okstel käib väledasti,
lind punub pesasse kestlikku plasti.

Möödakäimine

 Vanatädi
liikus rulaatoriga
nurises, et meenub noortele
kui neil on midagi vaja.
Nii üksikud õhtud - seltsi tahaks!

Noor naine
liikus lapsekäruga,
nurises, et meenub vanadel'
vaid siis, kui abi on vaja.
Nii väsinud õhtud - seltsi tahaks!

Vana ja noor
liikusid, möödusid,
tõdesid, et teine põlv
neid oma ellu ei vaja.
Nii üksikud õhtud - katkised tunded.

Noor ja vana
liikusid omaette.
Ei tahtnud üks teise orjust
ega teine esimese maja.
Nii üksikud õhtud - rumalad tunded.