Väike kaardimänguproff

Issiga mängides sobitas sobitaja

kaarte rohkem, kui tohtis.

Ta nõnda armsasti sobitas

ja ei teinud üldsegi sohki.

Sobitaja ju tunneb värki -

ta ise koostas kõik mängureeglid.

Elutarkust tal juba uhkelt

kaks aastat + veidi veelgi.

Nii issi siis nõutult vaatab

oma kaartide sobivusi.

Sobitaja teeb lohutuseks

kaotajale märja musi.

Valesti elatud elu

Ma talun -

vaata, kui hea ma olen!

Ma ohverdan -

vaata, kui üllas ma olen!

Ma loobun -

vaata, kui helde ma olen!

Ma lepin -

vaata, kui kena ma olen!

Nii veeretan päevi õhtusse.

Teen tööd ja näen vaeva,

sest kes kannatab, see kaua elab.

Märkamatult hauda kaevan

uskun - elan täiel rinnal,

kuid Surma elustavad käed

juba teevad südamemassaaži

2:30-le.

Südamekülm

Ma ei karda mägesid,

rajutuulte vägesid,

ei kõrgust, ei kaugust,

ei pimedust, valgust.

Ma ei karda tuisku,

põuda, üleujutusvett.

Kardan vaid südamekülma.

Pane mu teele mett.

Ema on vaja

Vahest silmad suleb inimene

ja soovib kõigest väest,

et tuleks tema ema

ja hoiaks kindlalt käest,

juhiks turvaliselt

läbi eluraskuste.

Annaks tarkust, hoolt ja nõu

läbi oma oskuste.

Võib inimene olla kurb

kui pole emaga ta koos.

On trööstiks kaisus klaasist purgis

ema tehtud õunamoos.