Rasvane linn

McDonald'si rasvahais haavas mu hinge
raskes udus;
pealinn, oh, healinn, no kuhu sul kiire?
Kiirtoidune sudu.

Merd ei näe.
Kas vähemalt kuulen?
Kas ongi see mere müha?
Kaugeneb vaigistub lämbesse lärmi,
kaugeneb vaikselt ja üha.
Hallis teetolmus
õitsevad lilled
on rohelist lehtimas puudes.
Linnalindude siutsude saatel
lahkun siit
lattet juues.

McDonald'si rasvahais haavas mu hinge
nii raske on linnaudus...
Hea linn? Oh, pealinn, no kuhu sul kiire?
Kiirtoidune sinu sudu.

Kevadised tõugud

 Tõuk tõukas
end lumel edasi
niiduniiskesse
päevapäiksesse
sulinal sulas ta jalge all lumi
musta muda pragudest tuli.
Tõukas tõuk
ikka edasi edasi
sooja valgust
otsis edasi;
ärkas ämblik, otsis kedagi
süüa midagi
püüda mida?-gi!;
kaheksa koivaga kompis kuiva
ronis rootsule
kulunud kulule
pruunile putkele
kevade kätele.
Tõuk aga tõukas
edasi sedasi.
Jää ei jää
ning suvi ei näe
ta lapseea usjat keha...
Moondub see peagi.
Tõuk ei teagi,
et moonide kohal
siis lende saab teha.
Tõukab see tõuk;
ning põllu põues
käib elevil elu;
rappub ning ragiseb
mulla sees melu.

Riided lapsele

 Ma armastan tema käsitööd -
õnnega kokku õmmeldud kangas
tarkusetikandid lõimedel
iluga pestud ja töödeldud
lapsepõlveriided,
soojalt mähitud 
palja hinge ümber.

Tänutunne suurtes selgetes silmades.