esmaspäev, 24. aprill 2017

Mees hommikute maalt

Ta silmis märkasin ohtu
ei olnud kasetohtu
ega lepakoort ta hinge seotud pajuvitstega,

kaeluses vürtsiseid võõraid lõhnu,
kalliskivid täitmas kõhtu;
ta tuli, süda kaunistatud palmiokstega.

Tee läks niiskes umbrohus.
Ohtlik mees siin oli ohus
oli saak. On külm ja pime võõras ööde maa.

ja öös on asju, hirm on õhus,
öös on tume omakohus,
mustas silmis kustub ere hommikute maa.