kolmapäev, 31. mai 2017

Tere hommikust, Maa!

Tere hommikust, katkine Maa!
Hingitsed raskelt mu sammude all,
su troopikametsade kopsud
langemas kirveraginal
ja hingetorusid lämmatab suits…
Maa, sa oled haigeks jäänd.
Palavik üle kuumutab keha,
sulavett higistavad jäämäed,
nutavad mõlemad valged silmad,
ja saared upuvad pisaramerre.
Mürgivedelikke, solgiseid jääke
on süstitud otse su veeniverre,
rahutud põletikutornaadod
valutades tuiskavad ringi,
peale puhudes jahutavad
ökoloogilisi jalajälgi.
Maa, sa vajad puhkust ja ravi,
paljasta olukord, ava tõed.
Lappimist vajavad kaevatud haavad,
silitust armistunud koed.


kolmapäev, 24. mai 2017

Võilillenukk

Ei teatanud sa tulekust,
ei aimagi, et tuled kust?
Kas lendu tõusid mullavaost
või pärined asflatipraost?

Mesikuldne õiekroon,
sirgelt jooksev varrejoon,
pehmed narmjad õiesuled
ööseks kaitsvalt nuppu suled.

Su lumivalge ihumahl
värske näib kui merevaht,
kuid ahvatlevalt kaunis pale
veidi eksitav ja vale:

kibe keha, mõru mekk
piimjal nestel pruun jääb plekk,
hapra ihu tursked juured
vallutavad alad suured -

ilma peal ei ole kohta
kus ei leiaks kasvukohta,
kus ei oleks õde, vendi
lainetamas kollast värvi.

Vaid vanadus võib murda maha,
kortsutada varrenaha.
Küüru selja vajutada,
juuksed halliks hajutada...
---
...ja tuules vana lill siis vappus
lendu tõusis iga pappus,
seemnelapsed veeti kaasa,
veeti üle mitme aasa.

Kiilaks jäänud, kaotas hinge.
Langes, sai tast aineringe.
---
Selline oli ta hukk.
---
Kleidiga
Võilillenukk.