Lilleline pai

Meelespeade helesinine mälestus

lainetena lendab üle välja.

Isegi, kui sa ei vaata,

isegi, kui keerad selja.

Lihtsalt õhkõrnas tuulepahvakus

toimub magus lõhnade plahvatus –

nii tuleb lilleline pai su hingele.

Puhas, aus ja uhke kui liilia,

suurejooneline halva tuju viija.

Ta tuleb! Murtud südamed kaenlas,

rohekas kleidike,

sinililled silmades,

sõnajalaõis südames.

Korvis soojal saialillel

sulavõilill.

Helistab maikellukesi.

Kop-kop!

Otsimise haiku

Mehel kadunud

motivatsiooninaine.

Leidjale tasu.

Vanad kirjad

Patakas vanu ümbrikke

siidinööriga seotud kokku,

peal olev pingul lips

on tõmmanud paki lohku.

Eri margid, samad aadressid,

eri käekiri, erineval ajal,

suunasid tundeid sinna postkasti,

mis ripub minu majal.

Harutan ümbrikutest välja

kumeraks vajunud kirjalehti;

päevi näinud aegunud sõnad,

lubadused, mis enam ei kehti.

Kapis seisnud paberi lõhn,

kopitanud, tolmune, vana.

Nuusutan luitunud sõnu.

Miski pole enam sama.

Ajas seisma jäänud soovid,

leigeks jahtunud teretused.

Tuhmunud, pimedaks muutunud

mõttelennud ja jutustused.

Tervitused muutuvad kuumaks

enne kui tuhaks hääbuvad tules.

Viimast korda valgust ja soojust

vanadest kirjadest tuleb.

Pöörane lugu

Sa oled minu saabas

mina olen sinu sukk,

siidine ja läikiv.

Oled võti, olen sinu lukk.

Kui oled ere suvi

olen päike sinu südames.

Oma masinaga sõidad

minu kurvilisel teel.

Olen suuresilmne hirv

su auto rambivalguses –

veidi ohtlik kuid nii nunnu,

suu lahti seisan sinu ees.

Niiske salajane udu

su ümber olen ja su peas,

nii eksitav, et vaata ette,

kiirust möödasõidureas.

Oled giid ja reisijuht.

Nii ettearvamatu sõit.

Kriibid küüntega mu hinges,

sest tead, et olen lotovõit.

Jackpot!

Õigus oli!

Kui tuju mõru, kohvimust,

siis valge piim su kohvil olen,

sest sa oled minu vorst

minu pizzal,

minu leival,

minu hot dogi vahel,

minu köögis, toas ja vanniski

vahete vahel.

Olen kommilõhn su riietel,

magus candy crush.

Oled turist minu meeltes,

ma su Visa, sinu pass.

Oled siga, olen kägu,

auh-auh, njäu-njäu.

Oleme üksteise nägu,

õige mõte, hüva nõu.

Valge lootosõis mu juustes

oled lootus ja mu naer.

Ma su lahendus ja vastus.

Mina sadam, sina laev.

Helisev sügisudu

Mööda põllu serva kulgev kraav

leotab pajuvõsa juuri.

Ujutab värvilisi lehti,

väiksemaid ja suuri.

Öö hakul viimases punases kiires

nõiakatlana keedab udu.

Ajab üle kallaste

oma niiske hõljuva pudru.

Vaikselt ja hääletult,

õrnalt ja kergelt

mõõdab meetreid põllu peal.

Üle mustade väljade

liigub ja hõljub,

sest peab, sest peab.

Nii tasa roomab, sest peab.

Katkematult voolab, sest peab.

On sund,

on tung,

on õhtutund.

Kuukiirtes sünnib öökülm,

sirutab jäiseid käsi.

Udupiisad kristallideks muudab.

Helisevad tasakesi.

Langevad valge kihina

mustale mullale.

Maanduvad kadunuks sulama

kraavivee pinnale.

Kodutu peni

Must koer. Tilgub su haisev karv.

Loomne ja kodutu tänavaparm.

Lakud tühja karpi prügikasti taga,

päeval hulgud, öösel ei maga.

Oled madalam kui muru,

kuid almust kelleltki ei nuru.

Räpane, pulstunud, silmis nutt.

Inimesed mööduvad, neil on rutt.

Sinul aega on, rohul pikutad,

alandlikult saba vastu maad liputad.

Soovid, ehk keegi sõbraks sind peab?

Andestab kõik su puudused, vead?

Ehk tõesti keegi kuskil armastab sind?

Sa ootad, lootust täis süda ja rind.

Kiisu jalutuskäigul

Märjal sügispõllul kiisu hiirtele peab jahti.

Maadligi madalana paigal, liikumatu salamahti.

Kombainist maha jäänud teri pahaaimamatult

urgu tassib hiir nähes näljas ohtu ainult.

Armas kiisu siidikäpast surub küüned mulda.

Hiir ei märka, kahmab teri kokku nagu kulda.

Hüpe, maandumine, piiks ja krõmps ja kõht on täis.

Nii see nunnu kiisumiisu omapäi põllul käis.

Juhus

Kui sügispuudelt langevad lehed,

kaovad suvised suhted, juhuseks ja mehed.

Nüüd ta ärkab kell kuus,

kohvivee paneb keema,

hambahari suus.

Juuksed veidi sasises krunnis.

Ja jälle 10 kuud

istub ummikus

hommikuses tipptunnis.

Roolis trükib telefoniga chatis,

sobrab kõrvalistmel käekotis,

ah, seal ongi huulepulk,

mida ta otsis!

Meigib kiiruga;

teine käsi on roolil,

teine pilk esiaknas,

teise auto pidurituledel,

ja mõtted töömuredel…

Loodab, et riidepoodi

ei tule jälle mõni klient

püüdes vaid pugeda tema voodi.

Suvi on möödas, korralik on ta nüüd,

loeb raamatuid, käib teatris.

Mineviku ees ei tunne süüd.

Tööl voldib riiulile särke,

tõstab suuruse järjekorda,

naeratab kõigile klientidele,

kes ei lähe talle korda.

Tuleb mees,

tahab särki, ei tea mis number,

kuid tahab hea näha välja.

Tüdrukul kunagi oli ta number.

Nüüd mees viib abikaasa välja.

Neiu soovitab, müüb,

tuttav on see keha.

Suvi on möödas nüüd.

Ta üritab nägu teha,

et ei tunne seda tüüpi,

nimega Vallaline Olen,

kes suvel pakkus Pärnusse küüti;

ja tüdruk vastas „jah, tulen“

ning siis juhtus veel muudki.

Nüüd teeb, et ei tunne

ja peab seda juhuseks,

et suvel lihtsalt juhtus…

Juhtus .....

Soe magus vahukomm

Lõkke kuumad tulekeeled

limpsivad valget vahukommi,

muutub pruunikaks, kuumaks,

keskelt sulab, vajub lömmi...

Tilgub oksalt, kleepuvalt, magusalt,

söestuvale halule.

Puhun, kõrvetab, puhun

jahutust oksale, kommile.

Magus maitse on keelel,

peegeldab tulesädemeid pilk.

Soovin hämaras sumedas õhtus,

et püsiks magus igavik.

Vice versa

Naeratust teistes otsida

polegi alati õige,

sest naeratus võib ka olla

salakaval ja ülbe.

Tundub mõnikord siiram

nutu vaikne vesine kutse.

Soojade pisarate taga

soe võib olla südametukse.

Tundelise mehe haiku

Kord tundis üks mees

emotsioone ja tundeid:

õlu otsas - kurb!

Õpetaja, tantsulooja

Kaunist mõtet endas kanda,

kasvatada ja luua,

särasilmselt edasi anda,

maailma ilu tuua,

keerelda tunnete sees,

tantsida ellu päikest,

rütm tuksumas südames,

puudutades suurt ja väikest.

• • •

Tellimusluuletus sünnipäevaks :)