Mõni mees teeb ise jõuluvalgust
ja tähti tema ümber sajab
kui mees keevitab külmunud pinnal
veel praegu sündimata maja;
tuhanded kaunid sädemed pritsivad
kinni tallatud lumele,
saapajälgedes kustub kullane sära,
vaid pimedus jääb õhku järele...
ja õhtu läbi maski näib veelgi mustem,
kõht tühi, laubalt tilgub soolast vett,
oh aisakell, oh lumi hell,
anna aega veel üks viiv, üks hetk,
lase lõpetada tänane töö,
siis sooja saavad külmad käed,
siis jõuab jõuluks koju sööma,
lõpeb üksiku keevitaja tööpäev.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar