Mehe maa

Mees läks metsa,

riided seljas -

kummikud, töömehevest;

ronis üle mätaste

ja sumpas läbi kraavidest.

Ta läks metsa,

nuga taskus,

oksi tee peal ragistas.

Langend tüvest üle ronis,

marjavartes sahistas.

Siis keset metsa

pläsku taskust

võttis, istus kännule.

Lisas jõudu, lisas rammu

kibe jook ta sammule…

ja mehe minek 

metsas liikus

jumalaloomadega koos,

raske saabas järgis jälgi

raiesmiku servas soos.

Põdra maja metsa seest

ei leidnud

kuigi kõigest väest

üks jänes jooksis puude vahel

üles vettind turbamäest.

Mees leidis hoopis

iseennast

mitte vaimselt, kaardilt vaid;

mobiilis määras asukohta,

mõõtis talu metsamaid.