Õhtu

Ma panen ennast täna riide

mitte seksikalt, vaid soojalt.

Nike dressipüksid kallilt ostsin

otse maaletoojalt

aga sokid sain ma tasuta.

Jõuluvana käest.

Vanaema ise kudus,

vardaid ta ei pannud käest

tervelt päeva ja teise otsa.

Olen talle tänulik

ja suland assortiikarp jõulupakist

maitses taevalik.

Seljas mul soe kampsun

ja kuigi olen bränditibi,

3 euri kaltsukas see maksis

ning ma ei tunne häbi.

Juuksed kiirelt punun patsi,

sasine vaba kalasaba.

Homme lokid on mul peas,

kui patsiga öösel magan.

Näkku niisutavat kreemi,

mis lõhnab nagu lilleseks.

Ja nüüd viimane ettevalmistus

üksikuteks õhtuteks:

keedan kuuma teed,

avokaado hakin ära.

Nii tervislik menüü

süümepiinad ajab ära,

kui enne söön mõne kommi.

Seda pole vaja teada

mitte kellelgi, ka minul.

Annan andeks oma vead ja

andeks annan ka kõik patud

endale ja teistelegi.

Andeks annan ka kõik selle,

mida keegi kuskil tegi.

Diivan, tekk ja lõhnaküünal,

film suhetest ja draamast,

kuidas keegi armastuse leidis

ootamatult bussijaamast.

Jah, imed on vist olemas.

Imed kindlasti on head.

Nimi- või tegusõnana,

igaüks ise teab.

Sõbranna chatib, et "what's up?"

vastan, et voodi teel.

Ta kirjutab pahadest päevadest

ja mida homme teeb.

Rõõmustan ta üle tunni,

kuni uinun padja peal.

Öö läbi chatis vilgub tekst

"Musi, kas oled seal?"