Naabrimees parketil tegi väikse tango,
hän joi olut, siis 2 ja 3 ja 4.
Läänemeri üha kiikus rütmiliselt
taktimõõduks hoidis täpselt 4/4:
aeglane-aeglane-kiire-kiire-aeglane,
kiikus meri, kui naabrimehe õllesilmis
ühest naisest käte vahel tundus saavat kaks
just nagu unelmate mängufilmis.
Naaber katsos pilguga, puhus meelitusi kõrva.
naist surus aina tangovõttesse.
Mees pakkus rakkaust ja paljon kukkia
ning naine hetkeks vajus mõttesse...
kuid siis sõnas: "Ei taha kukki-kanu!"
Naabrimehel tühjaks jäi näkipüügivõrk.
Merel meel jäi haigeks, süda merehaigeks,
tuia-tuia, piku seinu, jalust nõrk
läks valas karaokemikrofoni arvamuse,
sõnad ekraanil kiirelt jooksid ära eest,
"No mitä v*** v**n naiset..." mörises nii kaunilt,
ka viis ei segan'd vana meremeest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar