Laukaveelt peegeldub õhtu algus.
See on loojuv päike. See on rabavalgus.
Õhk lõhnadest raske kuid loodushääled sest ei väsi.
Seisan. Seisad. Soojendad mu külmi käsi.
Olla on võõras, veidi naljakas, ärev.
See on uskumatu... kuid vahet vist pole, mis tuleb.
Hing seest nii soe, on karge rabavalgus.
Siin seistes saabub me endi rabav algus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar