Päikesesillerdust helkivad terad
ronivad sääri mööda üles,
varvaste vahelt
kangalõime,
kuuma keha
kleepuvat rada pidi
juustesse peitu.
Säravad kivikesed kaunistavad.
Mind.
Ja samal ajal ma õpin
kirjutama merekarpidega
rannale su nime.
Kui lõpuks selgeks saan,
siis päikeseroosalt
on saabumas
ööselgus.
pühapäev, 2. märts 2025
Liivapärleis
Sulle võib meeldida ka...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar