Lumm

 Mets on talviselt tasa
lumevaikne ja tumm;
linnutiibade sahin,
langeva lume lumm.
Sinna vaikellu jäävad
su jäljed ja käidud rada,
su mured ja rasked koormad
mets võtab. On vait ja vaga.

Jõuluks õele

 Sõitsid saanid, sõitsid reed.
Üpris ammu sõitsid need,
vanasti ja palju varem,
kuid täna sama põhivalem:
sõi'tvad autod mööda teed.
Igas suunas viivad need.
Tule külla, kallis õde,
muidu oled... põhjapõder!

Looduse mustrid

Kännud. Tüved. Oksad. Koor.
Pilvelaevad. Taevatoon.
Päike värvib, kuldab kuu.
Adrus karbid, kalaluu.
Merelained. Rõngad vees.
Lumetuisk ja põlluteed.
Samma. Rohi. Lehesooned.
Külmun’d marjad. Õiejooned.
Suled. Karvad. Täpid. Triibud.
Seenepere siirud-viirud.
Laulab liiv. On kivil lugu.
Samblikutel rikas sugu.
Otsinud on mustreid keegi,
leidis palju, jagub veelgi.
Jäljed käinud sinna-tänna.
Varjud maas, ei saanud minna.

Sügise etendus

 Tilgapärlid veerevad akendel.
Klaasi taga tantsivad
kuldkollased looklevad kleidid
kastanimummud kangavoltidel.
Satside vahelt paljastuvad
siredad sirged sääred
tumedad tugevad tüved.
Lehvides levib
loodushormooni aroom
sügisene parfüüm
ja sajab konfjette.
Nii pidulik!
Ma aplodeerin oma peas.

Raadioõnnitlus

 Palju õnne! Sa oled nii noor!
Mu kirjast õnnitlust vaatad.
Liig vara on kahjuks Vikerraadiosse
tundelist soovi sul' saata.
Kuid ühel päeval ma teen seda siiski,
hoia siis prillid ja piip!,
eetrisse minev soov on täis armu,
kirglik, tsenseeritud *piip*

18. aastase sünnipäevaks

 Saad täna sa täiskasvanuks
kuid jäta veidi lahti
oma lastetuppa uks,
et kogeda võiks tihti
elamise kergust, rõõmu,
maheroosat tooni.
Armastan sind alati
päikseni ja kuuni.

3. aastase sünnipäevaks

Sulle meeldivad ilusad asjad
kleidid ja printsessid,
kalliskivid, pärlikeed,
nunnud jänkud ja kassid,
värviline vikerkaar,
sädelev haldjatolm.
Eelkõige ükssarvikud!
Sina tead. Oled ju 3. 

Kaseoht

Oh kaske-kaske
kasekest,
rebenes süütu valge nahk,
ta väliskest,
ja nagu kasetoht
see koorus
kehalt siledalt.
Nüüd ongi oht.
Sest mustad mõttekriipsud
pragudena naerma hakkasid
üle tüve
maa ja ilma üle;
ning oksad,
olnud longus, rippu,
tõusid järsku laiali,
kraapivad ja küünilised. 

Kumab sisemine koledus,
kuni musti mõtteid külvav
must-tapja-pässik
imeb tema elumahlad
lõplikult.

Infomüra

 Läksin õue.
Linnud laulsid nii lärmakalt,
et ma ei kuulnudki infomüra.

Liivapärleis

 Päikesesillerdust helkivad terad
ronivad sääri mööda üles,
varvaste vahelt
kangalõime,
kuuma keha
kleepuvat rada pidi
juustesse peitu.
Säravad kivikesed kaunistavad.
Mind.
Ja samal ajal ma õpin
kirjutama merekarpidega
rannale su nime.
Kui lõpuks selgeks saan,
siis päikeseroosalt
on saabumas
ööselgus.