Auahnusest

Kurjades pihkudes teravad orgid,
kolme haruga sitahargid -
nendega ilmamaa pinnast songib
puhta ja kauni ära solgib,
teiste eludes ta sorgib,
nende tagumikke torgib,
jätab rondid,
matab kondid,
ujudes ületab nutulombid.
Seejärel läheb – miilid ja jardid – 
haarab karikad, austavad märgid,
määrab tasud, peoriided voldib,
valib parimad veinisordid –
peagi pauguvad pudelikorgid,
lauale veetakse kreemitordid.
Seepärast mõista – mind ei koti
tordikreemised lõualotid.