Pargis

 Mesised vahtrad ja kastanid valges
männitolmuses hommikukarges.
Kollased tulikad vastu sääri,
tüvesid, aeda, pargiteeääri.
Sõnajalg sammaldund kivirea kõrval.
Meelespeasinised ojanõlvad.
Puidust sillake viib üle vee,
päikesekiirtes sillerdav tee -
krudiseb kruus ja sõrmitseb tuul
noori lehti õitseval puul.
Läinud ja käinud siin korduvaid ringe,
häälestab park minu laulvat hinge.