Kui värvid kaovad

 Sirgelt jooksvaid kraaviservi pole enam näha.
Lepatüved peitsid selle varju.
Ei ole sinna parata, ei ole miskit teha,
kas harjud sellega või siis ei harju.
On kraavist kadunud kõik pääsusilmad.
Saanud lagendikust mets ja metsast lank.
Päikseliselt helged olid kunagi siin ilmad,
nii hall nüüd lepasahinates kodukant.
Kui mingil hetkel inimene siia naaseb,
on meenutustes kauged lapsepõlve lõhnad.
Muutustega ühes pettumuski kaasneb
ning vanad tunded jäävad inimeses tühjad.