Kes oleks võinud arvata,
et minust saab kord
väärtuslik inimene?
Ma ei mäletagi,
miks mul väärtust ei antud,
kui anti eesnime?
Nii käisingi ringi
omamata väärtust,
olemata väärt.
Vaikselt näperdades
eluraamatu
näritud äärt.
Kuid millalgi järsku
tekkis mul väärtus,
tekkis hind.
Kuidas, ei tea,
kuid aastatega
õide lõi hing.
Aja jooksul
kallineb vein
ja koguneb tarkust,
ning kahju mul pole
jagada teistele
kuhjaga väärtust.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar