Jaaniöö traditsioonid

 Mul jaanipäevast on suva.
Puuduvad helged emotsioonid.
Pühale ööle mõeldes
meenuvad vanad traditsioonid -
äädikane šašlõkk
ja umpa-muusika pargi laval,
kõik kohalikud tantsivad
ja tuiguvad üksteise najal.
Rahvast on joobes, on purjus,
alkohol, hõiked ja mõttetu möla.
Vastik ja haisev. Porine muru.
Iga aasta üks ja seesama:
juua on vaja ja röökida vaja,
vilkuvaid jubinaid kanda,
väike kaklus ning lastele jäätis
või suhkruvatt ette anda -
las koguvad mälestusi,
täna on eriline!
Tavalisel päeval
puudub ju segiminemine.
Nii rõkkabki rõõm ja südames pidu
heledal pööriööl.
Üksi keset metsikut loodust
tahan ma olla sel ööl -
sõnajalad sädelemas,
neilt mardikad lendamas õhku.
Vihmas ja udus, ritsikasuminas
hingata sisse öö lõhnu. 

Põhjamaa laulvad liivad

 Igal suvisel hommikul,
kui kuumusest virvendab õhk
ning hommikuudu piiskades
loksub randa vetikalõhn -
ma igatsen põhjamaa randu;
nende külmi tumedaid kive,
hõikavad merelinnud
tervituseks oma nime
ja päike vaikselt sillerdab
üle vetevälja,
laine heidab varvaste ümber
õhkõrna vahupärja.
Jämeda koega on kodumaa liiv;
jälgi jäetud sel' paljajalu.
Merekarpide lauluriimis
lebab linnusulgi ja ogakalu.
Kummine merehumuri tekk
katab luidete laugeid ääri,
õitseb merisinep,
liiv-vareskaer kriibib sääri.
Ma igatsen põhjamaa randu,
mille kohal ei sahise palmid.
Rändrahnudest pillutud liival
on põnevad laulusalmid.

Väärtus

 Kes oleks võinud arvata,
et minust saab kord
väärtuslik inimene?

Ma ei mäletagi,
miks mul väärtust ei antud,
kui anti eesnime?

Nii käisingi ringi
omamata väärtust,
olemata väärt.

Vaikselt näperdades
eluraamatu
näritud äärt.

Kuid millalgi järsku
tekkis mul väärtus,
tekkis hind.

Kuidas, ei tea,
kuid aastatega
õide lõi hing.

Aja jooksul
kallineb vein
ja koguneb tarkust,

ning kahju mul pole
jagada teistele
kuhjaga väärtust.

Surramurra teadus

 Kui mõtted saavad muuta tulevikku,
siis mis küll toimub meie kohtudes?
Mis juhtub minu mõtete ja jõuga?
Kelle naer su põselohkudes?
Vist põimuvad need kokku mõttevõrguks
ja ühe laul on teise mõtteviis.
Kõik minevik ja tulevik nii kohtub
ning küsimused jäävad õhku siis:
kelle mõtted juhivad planeeti?
Kas sinu saatus mõjutab ka mind?
Kas iga mõttega saan teisi muuta?
Kas mõttevõrku liitumise hind

ei ole mitte soolane?

Taaskasutus

 Me olevikus tulevikku loome
mineviku kärisenud servi
üha paigates,

vanad räbalad kapist välja toome
ning lipp lapi peal teeme sest miskit
ümber lõigates.

Vana materjal ja vanad töövõtted,
sekka uut ja nüüdiaegset veidi - 
ressursisäästlik.

Taaskasutuses ümber tehtud mõtted
hoiavad vanade vigade eest -
keskkonnapäästlik.

Koo ja sõlmi oma puretud võrku,
et heita see taas elumerre
saaki koguma.

Elu ei hällita heldinult nõrku;
nende katkised mõrrad voogudes
läevad kaduma.