Pilveräbal

 Sõida ära, pilveräbal,
ava taevasina!
Juba näinud terve nädal
halli taevalina.
Mustreid lainetab ja voogab,
künnab, pöörab, kaevab,
pudistades pilvetükke
üle minu taeva.
Rahet tuleb neist ja lörtsi,
teraskülma vihma,
korraks kogub end ja hakkab,
jälle otsast pihta.
Sõida, pilveräbal, ära!
Järele vea narmad.
Päike kuivatab siis ära
sinust jäänud karmad.