Vulkaaniline saar

 Tatrapudrumäel on valge hapukooretipp,
selle kõrvalt aurab üha - küll on imelik!
Ilmselt on vulkaaniline, magma temas keeb;
siis kui purskab, tatart lendab, maa kõik väriseb.
Ketšuplaava katab nõlvad, värske salati,
idud põgenevad saarelt, nagu alati.
Taldrikul on serv ja selle all on pelgupaik -
idud kaovad sinna, kükitavad ja on vait.
Kotlet ei karda loodusraevu, värinaid ja tuld,
haarab kahvli, ronib mööda hapukoorelund,
kraatri lömmi vajutab ja päästab tatrasaare,
siis lendab üle salatiselt rohelise laane.
Superkangelane! Saarelt kadunud on surm,
päästetud on taldrik, iga tema kumer kurv.
Kahvliga kotlet näeb taevas leivast ufolaeva,
toimub kokkupõrge, pudi katab kogu taeva, ja...
"Hakka sööma, mis sa mängid?" ütleb hiiglane,
"niigi oled söögilaua taga viimane!"
Katastroofisaar on kohe ampsti minevik.
Idud pääsevad, kuid hiiglasel on tauniv pilk.

Pilveräbal

 Sõida ära, pilveräbal,
ava taevasina!
Juba näinud terve nädal
halli taevalina.
Mustreid lainetab ja voogab,
künnab, pöörab, kaevab,
pudistades pilvetükke
üle minu taeva.
Rahet tuleb neist ja lörtsi,
teraskülma vihma,
korraks kogub end ja hakkab,
jälle otsast pihta.
Sõida, pilveräbal, ära!
Järele vea narmad.
Päike kuivatab siis ära
sinust jäänud karmad.

Näsiniin

 Tema ilu on demonstreeritud
just nagu muuseumis -
"Eksponaati mitte katsuda!"
Kuid ei saa mööda astuda,
tahaks põlvili laskuda
ta lillaka õierüü ees,
mis kullase kulu
ja pruunide puude
tuhmil taustal
võrgutab pilke.
Vaadata seda ainiti distantsilt,
kuidas edevate okste vahel tantsib
putukaid.

Ma käisin su juures.

Ma käisin siin,
kaunis näsiniin. 

Retsept

 Inimeste elu oleks lihtsam,
kui nad julgeksid
rikkuda vaikust
sõnadega.
- omaette istumine ei muuda midagi -

Inimeste elu oleks lihtsam,
kui nad tasakesi
räägiksid,
ei karjuks.
- tüli tõmbab käima ebakindel ego -

Inimeste elu oleks lihtsam,
kui nad oleksid realistid,
ega kujutaks ette
olematut.
- fantaseeritud süžeed ei toimi reaalsuses -

Inimeste elu oleks lihtsam,
kui nad tugevdaksid
oma positsiooni
läbi eneseharimise.
- teise mustamine räägib rohkem mustajast -

Inimeste elu oleks lihtsam,
kui nad vahetevahel
paneksid jalga
teise kingad.
- nii saab teada, kuhu viivad võõrad teed -

Unistustes lendamine

Mõnikord on mõnus minna mõtterännakule,
võtta ette kõrgeid kaari riivav õhulend -
piirideta ajaruumi võimalustetaevas
 võidki leida unistamas sellel õhtul end.
 
Unistustes lennata võid sinna, kuhu soovid,
tuleviku ehituseks korjata ideid.
Saavutad kõik unelmad, kui sa ainult proovid,
kui sa oskad tahta, käia õigeid teid.

Unistustes lendamine paika seab kõik sihid; 
õhupallilend ta võlvil - maagiline retk.
Naerata, sest täna elad eilses unistuses.
Õnne, rõõmu, headust pakub olevikuhetk.