Talve viimane ohe

 Maa on krõbisev, kollane
jooksevad porised veed.
Urbadelt langeb tolmu.
Ära hõlmasid ava veel -
õhk veidi jahe ja vilu,
viledast vilinast kantud,
kuid urbade kollane tolm
juba päikesekiirtele antud:
see sädeleb lenneldes ringi
kui kuldne keerutav pilv.
Urbade väikeseid õisi
kiigutab kevadelind.
Hingata sügavalt sisse,
lõhn on magus ja mahe.
Külmalt puudutab nägu
talve viimane ohe.