Kas inimest tundmata
võiks temast arvata
halba või head?
Teadmata, kõheldes
inimest koheldes
valima pead -
oma oleku.
Kas üldse ongi
su mõtete vangi
diagnoose vaja?
Saaks ju valida
vabaduse,
teise raja -
eemaldada eelarvamused,
stereotüübid,
arhetüübid,
mitte käänata,
õpiku järgi määrata
nagu taimeliike -
luubiga uurides teisi
loetleda okkaid ja õisi.
Jah, kuid mõnikord siiski
peale põgusat tutvust
hing jääb nii vilu.
Mõnikord siiski
peale põgusat tutvust
õitseb südames ilu.
Ja teinekord jällegi
kellegi juurest tulles
jääb sinu sees midagi pooleli...
pikalt kedrata,
üles harutada,
maha kirjutada.
Hiljem võib arvamus muutuda
või mitte.
On's siis sel tähtsust üleüldse,
kas meeldis ta sulle alguses
või mitte?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar