Tuhmis õhtusumedas
kaigub tšellopoogna tõmme;
kurvas noodis nii palju moskiitosid,
õhk on suminast must.
Üle vainu tuleb mees,
hambust sülitab rohukõrre;
nüüd orelid mängivad süngelt;
kaabu serva all pilk kannab saladust.
Re-minooris ärevus tuleb, siis läheb
koos villase pintsaku seljaga.
Hunt longib läbi moskiitoparve
lagedale kuu poole ulguma
ja sel hetkel öö neelab viimased värvid,
maalib maailma musta-valgega.
Mehe piibutubaka kirbe lehk
hundi karvus läeb öhe hulkuma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar