Puhkaval lauluväljakul juuakse õlut
ja lavatreppidele jäetakse taara.
Laulupeoni aega on aastat paar,
seni peab eestlane hakkama saama
juues meelelahutust tühja kaare all,
tõtt vahtides pronksist Ernesaksaga;
roniks nõlvast üles lauluisa juurde,
aga tuletorn on kustund ega jaksa ka.
Meri siin laulukaare taga seisma jäi,
keegi peatas ta,
kallas veest jagu sai,
kaldast algas maa.
Sadama laevaviled ja õhtupäiksekiired
virelema panevad merelahe.
Väljaku väravad kriuksuvad lainetemühas;
ilm on leige ja tuul on jahe.
Isamaa ilu hoieldes
otsa saab jook ja eestlase peas
ümisevad ringi isamaalised laulud,
sõnad peaaegu on meeles, noodid reas.
Kaunimad laulud pühendan sul' koduteel,
vanematest armastatud kallis kodumaa!
Su puhkavat pinda praegu soojendab
õllesummer, kassinäitus ja Lady Gaga.
Millalgi taevasse tõuseb taas tugev lauluhääl
kaare alt sadadest suudest;
saja südame põhjast, vaimustuseväel,
kõrgemale tuletornist ja puudest.
Ja täpselt sama moodi nagu täna
siis õitseb ristik ja värisevad haavad.
Veidi valutavad siis kõigi eestlaste
igavikulised soolased haavad.
• • •
Kasutatud ridu lauludest: "Ärkamise aeg"; "Isamaa ilu hoieldes"; "Kaunimad laulud"; "Sind surmani".
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar