Kummaline suveõhtu tunne

Kummaline suveõhtu tunne.

On loojangusse mootorrattad teel;

kauge-kauge vaiksemaks muutuv põrin

kaugel metsa vahel asfaltteel.

Säutsudes piiritajad õhtulennul;

vanad pargipuud on paigal,

pensionil ja vait.

Eha langeb,

hakk pesas noka suleb.

Eha langeb.

Homme tõuseb koit.

Ta tõuseb hoopis teiselt poolt kui eha.

Kuhu valgus langeb, sinna ta ka jääb.

Hoopis teistpoolt sinist taevakeha

tõuseb valgus;

hakk siis karjub, puud on vait.

Säutsudes piiritajad õhtulennul.

Mootorrattad õhtusõidul veel.

Kohe ongi pime, siis on vaikus;

tummaks muutub õhtutunde keel.

Suveõhtust öö saab taevatäpiline,

kummaline tunne on siis teel

lõputult lendava piiritaja seljas

kõrgel öötäpilisel linnuteel.