Istun aknal.
Joon sidruniga teed
ja silmitsen
pimedat ööd.
On ilus,
kuis tuled merel säravad
läbi vihma
keset värsket ööd.
Istun aknal.
Joon sidruniga teed.
Puud
puistavad kastaneid maha.
Kel õnne on
vaja, saab korjata tasku.
Kel
piisavalt, jätta võib maha.
Istun aknal.
Joon sidruniga teed.
Rahu ja naer
elavad hinges.
Vilgutab
teletorn punaseid lampe.
On see Stop
või Armastus?
Vist niisama
ilu pärast.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar