Külma rohu vesiste liblede pehmes süles
oigavad hammustushaavades kuldrenetid.
Klaasises kehas nokaaugud, ussipuru ja kähriku kraaped,
seenekärnad, tahmalaigud, mädaplekid ja vaablase looked.
Nüüd on mul aega -
kuulata õuntele tilkuvat vihma,
lugeda kokku nende paled,
nuusutada kõdunemist,
võtta kaunid ja jätta valed -
nüüd on mul aega.
Vihmausside jäetud mudakuhilate vahel
oigavad hammustushaavades kuldrenetid.
Klaasisel kehal küpsemisarmid, suhkrulõhn ja päevituskuma,
siidpehme naha kumerustel triibuline armastuspuna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar