Jõulukaunistused

Pärlid ja käbid lehiste osktel
on üle puistatud
tuhksuhkruse härmatisega.
/Kuula!/
Nii vaikselt helisevad
jääglasuurised pihlakamarjad.
Kaunilt tiliseb jäine laul.

Kullased õunad puuokstel rippu,
kuulina keerlevad,
mängides päikesekiirtega.
/Kuula!/
Nii tasa hingavad
talveund magavad katuseharjad.
Suitsusoe nende hingeaur.

Lärmijõulud

Tiliseb-koliseb,
vilgub ja väreleb
üle metsa, maa.

Üürgab ja ümiseb,
hõigub ja häälitseb
üle linna, maa.

Särab ja sädeleb,
lärmab ja lamiseb
jõulurahust ta.

Röögib ja röhitseb,
joob ja joodeldab.
Jõulud tulnud taas. 

Õunaaed

 Külma rohu vesiste liblede pehmes süles
oigavad hammustushaavades kuldrenetid.

Klaasises kehas nokaaugud, ussipuru ja kähriku kraaped,
seenekärnad, tahmalaigud, mädaplekid ja vaablase looked.

Nüüd on mul aega -
kuulata õuntele tilkuvat vihma,
lugeda kokku nende paled,
nuusutada kõdunemist,
võtta kaunid ja jätta valed -
nüüd on mul aega. 

Vihmausside jäetud mudakuhilate vahel
oigavad hammustushaavades kuldrenetid.

Klaasisel kehal küpsemisarmid, suhkrulõhn ja päevituskuma,
siidpehme naha kumerustel triibuline armastuspuna.

Minevikuteod

 Kuhu te läksite, teod?
Jäid sireli alla kojad.
Klõbisevad mu peos
lubised tühjad majad.
Ukseavad on valla,
kõrvahark piilub sisse,
tuhatjalg poeb koja alla
sirelilehtedesse.
Kus olete, limased teod?
Vaikne lumi teeb õue kargeks,
peseb minevikuteod
ja värvib te kojad valgeks.

Taimekasvatus

 Hoolitsen ärevustaime eest.
Algjuured hargnevad
läbi pimeda
läbi tiheda
minevikumulla.
Kinnituvad sellesse.
Takerduvad sellesse.
Ammutavad toitu selle põhjast.
Mõtete valguses fotosünteesib
ärevusvõrse
mürgiseid aineid
säilitusorganeisse.
Ongi jälle aeg
noppida vilju!

Õunaaia sügismuusika

 Õhk sõrmitseb päikesekiiri
~vaikne muusika~
pidulikus mustas kuues
laulab musträstas,
kuldne silma pilk
loendamas kiireniitidele veeretatud õunahelmeid
viiulivõtmes.