Lumine

Lumised väljad

ja lumised teed,

lumised laiad

ja jäätunud veed;

valgelt ja tasaselt

voogavad minna

linnatuledest maale,

maasumedast linna.

Keskkonnakorraldus

Sajad jalapaarid kiirustasid minna

mööda kiviplaate ahnelt rutates,

pilk ekraanis läksid joostes läbi linna

kontsaklõbinaga pargis kapates.

Väike värvukene hüples jalgevahel,

nokkis kugistades ahnelt penoplasti.

Nätsutombu neelas kiviplaadi vahelt,

pehme süljega see ülalt alla lasti.

Kui nälg ei näpista on värvukene rahul.

Las jooksevad need jalad, tema rõõmsalt sööb.

Õhtuhämaruses pargipuude latvu

vajub katma tema elu viimne öö.

Ja sajad jalapaarid jälle linnateel.

Ekraanipimedad. Ei näe vist väga hästi,

et looduspuhtus oleks kiirel tõusuteel

kui sööks nad ise õhtuks tüki penoplasti. 

Pööningu vaikelu

Aknaruudul kärbsesumin

tasa hääbub võrkudesse.

Sädelevad tolmulitrid

keerutavad vaikusesse.

Hiiremustas õige vaikselt

keegi krabistab ja liigub,

põranda peal tolmumatil

jäljed jooksevad ja triibud.

Taladelt on rippus alla

kartulite kotid, korvid,

heegeldatud kardinatel

jooksmas lillemustri kurvid.

Lõhnab kuivanud teerohi,

vana pitsilina koes;

koidest auku puretud.

Kord oli - enam pole moes.

Liblikate tiivatolm

on vastu klaasi rapsitud,

päiksekiire valgustriibus

tiivult maha kratsitud.

Elutult ja jalad krõnksus

vedelevad jäänud kehad,

kristallpokaalides ja tolmus

leidnud viimsed puhkekohad.

Poolikud tegevused

Paljud alustatud asjad

jäävadki lõpuni viimata.

Vaid korra neid tegemisi

saingi ma riivata.

Kellele mida peaks tõestama?

Ma ise seda ei vaja.

Tahtsin vaid kulutada

üleliigse aja,

tahtsin vaid proovida

kõike mis pähe tuli;

Siis jätsin pooleli

ja “on”-ist saigi “oli”.

Salaja oleme kõik maetud

poolikute mõtete alla,

katkestatud tegevused

pühitud on vaiba alla.

Püstijalastress

Ta kõndis kiiresti ringi

tundetu oli tunne,

vaatas pidevalt nina ette,

kuid pilk oli vajunud unne.

Käed miskit tegid, mõtles pea -

kõik oli justkui ratsionaalne,

samas mõni sekund hiljem 

ülevoolavalt emotsionaalne.

Ta kõndis niimoodi ringi,

see va' püstijalastress.

Abikäsi sobras taskus

psühhotroopsetes tablettides.

Eneseabi

Tammsaare kirjutas,

et vagude ajamine teeb keha kangeks

ning tõe ajamine meele.

Õpitagu seda teadmist!

Nüüd neid raamatuid on rohkem,

kus kästakse meil mõelda,

mida, miks ja kuidas teeme.

Kuid ignoreeritakse teadmist.

*

Nii tulebki pika peale pill.

Väike armas õnnitlus

Kallistusi kahe käega,

laubale suur musi,

suurel hulgal südamesse

sünnipäevaõnnitlusi.

Õnnitlus : keskiga - ...

Nad räägivad - jääd vanemaks.

Kuid aeg teeb ainult paremaks - 

su pakendil on rohkem teavet,

kuidas kasutada seadet;

kogemustehulk on vinge,

kvaliteet on tõusev sirge.

Peeglist vastu vaatab mees

parimates aastates!

Vodkakuradi küüsis

Ta jooksis pudeli poole,

silme ees perekonnapilt,

igatseb seda armastust.

Nüüd armastab teda Vodka silt.

Kes ise teeb suppi, see ise sööb,

kes ise valab, saab kibeda meki.

Perepildilt ise lasi jalga

jättes sinna musta pleki.

Enda tehtu on enda pisar,

enda valatu enda sõõm.

Millal põlema kahest otsast

hakkas ta elunöör?

Aardelaegas

Vanaema peeglisahtel

on lõputu aardelaegas
täis ehteid, pärlikeesid.

Neid põlvest põlve kantud
mööda aega aegamööda,
käies käändus eluteesid.

Pihust pihku veerend helmed,
libisenud elujoontel.
Emadelt saand tütardele.

Sahtleist sahtlitesse pandud;
südameisse loodud kohad
esiema pärandile.

Lumeaur

Lumeauru taha peitub

loojanguroosa värv,

justkui pitsilisse salli

tasahilju mässib end.

Udukangast koovad hanged

valendava tühja pääl,

tõuseb üha kõrgemale

lumeauru pitsiäär,

kuni taeva külge kinnitub

täiskuupärlinõelaga,

saab roosa loojang pehmelt kaetud

lumeaurusalliga.