Tuul

Alguses olid rasked tuuled

täis leilikuuma päikest,

tulid üle põldude

ja kandsid põues äikest,

tulles kohisesid kuused,

kummargile mühas mets,

vanad langesid lahingus...

Kui ära läks, jäi vagaseks.

Vahel pikalt teda ei olnud,

vaikuses tasa virvendas õhk.

Kui tuli, paduvihm oli kaenlas,

ja õue saabus sügiselõhn.

Talvel käis aegajalt möllamas lumes

tuiskas lagedal üksi ringi,

liigutas teise kohta hanged,

kattis teed ja rajad kinni.

Täna põhjaranniku meretuul

nühib mööda mu majaseinu,

vedel ja rasket niiskust täis

tulnud ookeanist mööda Taani väinu.

Lõppemata iialgi otsa

jahedalt tänavail viliseb,

päevast päeva üks ja sama

kiretult liigub ja viriseb.

Loksutab merd ühest kaldast teise

ja loobib ta liiva laiali.

24/7

kuni lõpmatu ajani.

Mõnikord tuul kaotab mõistuse

ja peksab merd nagu peremees sulast.

Läänest tulles saab suvel max +20,
ja talvel lörtsi lumesulast.