Võilillenukk

Ei teatanud sa tulekust,

ei aimagi, et tuled kust?

Kas lendu tõusid mullavaost

või pärined asflatipraost?

Mesikuldne õiekroon,

sirgelt jooksev varrejoon,

pehmed narmjad õiesuled

ööseks kaitsvalt nuppu suled.

Su lumivalge ihumahl

värske näib kui merevaht,

kuid ahvatlevalt kaunis pale

veidi eksitav ja vale:

kibe keha, mõru mekk

piimjal nestel pruun jääb plekk,

hapra ihu tursked juured

vallutavad alad suured -

ilma peal ei ole kohta

kus ei leiaks kasvukohta,

kus ei oleks õde, vendi

lainetamas kollast värvi.

Vaid vanadus võib murda maha,

kortsutada varrenaha.

Küüru selja vajutada,

juuksed halliks hajutada...

---

...ja tuules vana lill siis vappus

lendu tõusis iga pappus,

seemnelapsed veeti kaasa,

veeti üle mitme aasa.

Kiilaks jäänud, kaotas hinge.

Langes, sai tast aineringe.

---

Selline oli ta hukk.

---

Kleidiga

Võilillenukk.