Lillelapike

Siniliiliaõitetesse takerdund 

läbipaistev kilekott,

meduusina taevas hõljunud

maailma näinud kott;

alguses pandi tema sisse

soe rasvane lihapirukas,

sööja tühja koti põlgas;

see kõnniteelt tõusis, end sirutas

ja saiapuru põues hoides

piruett pirueti järel

maandus maanteepiirde taga 

siniliiliamerel.

Nüüd vanatädil tööd on teha

oma väiksel peenramaal -

jupike musta mulda 

korteriaknast meetrike kaugemal.

Upakile kõplab korra 

ja nopib kilekoti tasku,

peenrakivid säädab sirgu 

et märgataks! Et maha ei laskuks

lillesinisele sülg,

ei praht. Et poleks koerapost.

Akna all habrastes õites sahistab

autosudune lohutus.

Picture from https://www.ncscooper.com/