Minevikulõhnad

Möödas on need ajad

kui igal dressipüksil oli oma teksatagi

ja igal teksatagil lõhnas oma Denim Black

või Old Spice.

Nüüd saame hakkama me selletagi,

et mööda keha liibuks võrgust valge särk;

sest möödas on need ajad

kui igas sandaalis oli oma spordisokk

ning kutil seljas välja venind pusa,

ja teist kutti tabas kadedusešokk,

et kulund kiri sõbra luitund rõival ütles „USA“.

Seda kandis kunagi üks kantrilauljast rekkamees

kuid nüüd selga pani idariigi noor,

diskol dressikas nii popp, oli kõige kõvem mees

tibid vaatama jäid seda igal pool.

Eluring

Kevadpõllul voolavates sulavetes

vabaneb jää vangistavatest kätest

kõrs.

Ta on juba koltunud surnuks.

Ei fotosünteesi.

Ei söö teda keegi.

Nüüd, vabanenuna

saab ta hakata õigesti surema,

ei kõigu vilisevas tuules

vaid saab hakata kõdunema

viljakaks kodumaa mullaks;

meie mustaks kullaks;

trikoloori keskmise triibuna

lehvida tornis meie üle.

Head mehed :)

Mereuduses linnas

fooride taga

seisavad tulpidega mehed,

vaatavad ülekäigurada.

Õhk on rõske ja jahe;

põhjahingus vargsi vaga

valgub üle Soome lahe

laiali me linna.

Nüüd üle tee saab minna,

nüüd tuli roheline on;

paberis roosad tulbid;

kõik muu on hall...

välja arvatud vastu tuleva mehe tulbid, mis on kollased.

♥

Täiuslikkuse otsinguil

Kui mitu puuda soola

olen endast välja nutnud

põsed soolvees kipitamas?

Kui palju olen õmblusringis

sõbrannadega käinud

hingelappe kokku klapitamas

kenaks lapitekiks?

Enne kui taipasin:

Gustaf võib olla Rootsi kunn

ja minu pärast poldi poeg võib olla seib,

hõbetaldrikutel nimetu gurmee

või toika otsas lõkke kohal leib –

Täiuslik on kõik!

Täiuslikud on mu inimesed.

Täiuslikud on mu naised ja mu mehed,

mu tulemised ja mu minemised.

Täiuslik on lihtsalt kogu elu.

Kes ei usu, peab veel natukene vigastama

oma Archilleuse kõõlust,

ning siis ringi longates

sõnnikuhargiga loopima

sitta kanti sitta välja oma peast.

8. märts

Mis see naistepäev ikka on…

Kiirelt bensukast läbi ja külmutatud lilled kaenla haarata

pluss pakk komme

mis on letile kõige lähemal,

lilled närtsivad küll juba homme

aga võib-olla mitte

kui neile piisavalt klassikalist muusikat lasta.

Pole end mõtet häirida lasta,

et naistele meeldib surnud taimi

lõikuda, sättida ja kasta,

ning leotada vaasivees –

neil on vaja mingit tegevust käele.

Varem või hiljem lilled lähevad, varred ees

prügimäele.

Kokkuhoid

Ütles, et "Hoiame kokku!"

Olin õhinal valmis haarama käest,

jagama vara ja toetuseks õlga.

Tema oma raha hoopis pani käest:

"Ei anna kellelegi, muidu jäävad võlga..."

pobises ning peitis kõik sukasäärde

ning osa madratsi alla,

poest suurt ei ostnud, kuskil ei käinud,

kogus varandust võtmiseks mulla alla.

Minust jäi üksi ta kokku hoidma.

Läksin, tegin, sõin, ostsin, nägin, tundsin;

laotasin laiali enda südame ja vara,

laotasin mööda käidud elurada.

Ei saaks öelda, et hoidsin kokku raha

või ennast

või üldse midagi.

Eelistasin lihtsalt kokku hoida.

Lihtsalt hoida.

Inimesi.

"Emme,"

"Emme, su söögid on kõige paremad!"

"Emme, joonistasin sulle kullast kleidi

ja kollased juuksed ja punase suu."

"Emme, olen sinu moodi õige veidi,

mul on ju ka sinised silmad!"

"Emme, sina kammid paremini."

"Emme, aita mind, särk on sassis,

on kogemata valepidi."

"Emme, onju Maa sees on magnet?"

"Emme, kuidas sa alati kõike tead?"

"Emme, ma tahan oma sendid sulle anda,

võta vastu, sa pead."

"Emme, onju mina kinkisin sulle selle kivi."

"Emme, las mu kaisuloom valvab sinu und."

"Emme, luba, et jõulude aeg

sajab õues palju lund!"

"Emme, loeme täna seda juttu."

"Emme, sa oled minu oma!"

"Emme, kui suureks kasvan, siis elame koos.

Ehitan maja, kus sul on oma tuba."

Elu eesmärgid

Inimesed on sündinud siia ilma

kogema lähedust teiste inimestega

või pildistama Instagrammi smuutisid;

vahel ma ei mäletagi, millal sa muutusid

kodukootud smuutifotograafiks.

Olen löödud pahviks.

Nii ilusad smuutid!