Muinasjuturand

 Rajan mereni valgustatud tee.
Laternate rivi  hangedes
paneb lume kumama.
Viib sinna see tee,
kus turvaliselt
seisavad tumedad rahukivid
külmkõval liival
ja sahisev vaikus
veeretab lainete süles
mere jutustatud lugudest
jääkuule
rannale ritta,
ning öötaevas voogab
müstiline rohekas kuma
kõigil on luba
minna mööda mu teed
muinasjuturanda.

Kevadkülmas

 Õhu hõng on arktiline.
Valevad toomingad
külmetavad
õite lõhnavas külluses.
Kõik lehelinnud
ja põõsalinnud
ja rästad
ja tihaste kirev pere
laulavad tema okstel
lootuste laulu.
Laulavad üha ja
hoolimata,
et pori on külmunud,
lompidel krõbe koorik,
tuul torgib,
kevad on poolik.
Kuulen nende sõnu:
"Sa oled piisav!"

Jõgi uinub

 Vesi voolib
paitab ja hoolib
katta end soovib
ja talveunne
suikuda proovib.
Kristalne saab tekina laotuv jääpind,
veealune jäähing
uinub.
Jälle üks aastaring
tõi talveune
tõi talvelume.
Türkiissinine jäälind
märkab oksalt
kuis vesipapi tantsuring
jätab jäljed
ümber viimase jääprao.

Jääserviis

 Tuultele suletud lahesopis
keerlevad soolases meresupis
klirisevad jäätaldrikud.
Serviisile on laotunud
adru-mekised lumehelbed
räimevürtsises kastmes.
Olete oodatud
sööma
silmadega.