Lumm

 Mets on talviselt tasa
lumevaikne ja tumm;
linnutiibade sahin,
langeva lume lumm.
Sinna vaikellu jäävad
su jäljed ja käidud rada,
su mured ja rasked koormad
mets võtab. On vait ja vaga.

Jõuluks õele

 Sõitsid saanid, sõitsid reed.
Üpris ammu sõitsid need,
vanasti ja palju varem,
kuid täna sama põhivalem:
sõi'tvad autod mööda teed.
Igas suunas viivad need.
Tule külla, kallis õde,
muidu oled... põhjapõder!

Looduse mustrid

Kännud. Tüved. Oksad. Koor.
Pilvelaevad. Taevatoon.
Päike värvib, kuldab kuu.
Adrus karbid, kalaluu.
Merelained. Rõngad vees.
Lumetuisk ja põlluteed.
Samma. Rohi. Lehesooned.
Külmun’d marjad. Õiejooned.
Suled. Karvad. Täpid. Triibud.
Seenepere siirud-viirud.
Laulab liiv. On kivil lugu.
Samblikutel rikas sugu.
Otsinud on mustreid keegi,
leidis palju, jagub veelgi.
Jäljed käinud sinna-tänna.
Varjud maas, ei saanud minna.