Kui mind viidi metsa vaarikale,
mannerg näpus,
tähendas see
võitlust parmudega,
kõrvenõgese kuplasid,
päikesehigi,
takjaid riietel,
pudi sokkides,
aja lendu õhkavas kuumas.
Kullahinnaga
korjatud kribalad
hõõruti kodus
puulusikaga.
Valge suhkur
krigises vastu kaussi.
Tunnid tiksusid hämaras köögis.
Joovastavalt magus
tummine toormoos
jäi pimedas keldris oot'ma
talviseid pannkooke -
rasvast nõretavaid
pärmiseid pätsikesi.
Kuud venisid rõskes õhus.
Taskulambi
hädine valgusviht
läbi purgiklaasi
kompab...
On aeg!
Nii elati
ja elektrit polnud vajagi.