Jõulutavade mix

 Jõuluõhtul mitmed tavad,
mõned neist on väga vanad - 
kapsas, sült ja verivorst
pole nüüdki very worst.

Kuid aeg on toonud uusi suundi.
Liigub mööda tuisutuuli
jõuluauto, mitte regi,
ei too mõdu, ikka glögi. 

Veel värsked tavad pole kulund
olid kuused, nüüd on nulud.
Panna cotta, cheviche,
pasteedi asemel pâté.

Oh Santa Claus ja jõulusokk,
kandlel jingle bellsi rock,
põhud, Kristus, kuld ja kard,
lume winter wonderland.

Ei tea, kas läinud on nüüd moest
ka lumehelbed kindakoest
kuid kindlalt IN on jõulukaart
... külast ...maalt.
[sisesta sobiv paik]

Lasteaed: 80ndad

 Laual ootab ports
kisselli mannapudruga
ja supp.
Neis kõigis leidub klimpe.
*
Toitu järgi ei tohi jätta
ega saia voodisse kaasa võtta.
*
Kui lõunaund ei maga,
siis tuleb kasvataja
ja topib padja alla
lapse pea.
Mitmeks tunniks.
*
Hiljem mängime karnevalil
lumehelbekesi.
Vanemad aplodeerivad.
Fotograaf on ka kohal.

Aialinnud

Üle minu aia
lendas punarind;
puistas udusule
roosipeenrasse.

Silkas minu aias
rasvatihane;
viskas oma siutsud
põõsaokstesse.

Läbi minu aia
astus harakas;
torkas kraaksatusi
õunte viljasse.

Aiaheki soengut
sasis leevike;
jättis punavärvi
halli embusse.

Aias tüvel keerles
kirjumirju rähn;
voolis nokajälgi
puie võrasse. 

Kiikus aia kohal
sabatihane;
lükkas tuulte tantsu
lilleõitesse.

Väikesed ja suured asjad

 Minu väikesed asjad
on minu suured asjad
ja sinu väikesed asjad.

Sinu väikesed asjad
on minu väikesed asjad
ja sinu suured asjad.

Teisiti ei saa
klatši abita.

Ülim inimene

 Nietzsche pidas üliinimeseks kedagi,
kes ületab inimest.
Niisiis inimkest
ei peagi kinni inimest?
Kuid kui kaob inimlikkus,
kas tekib jumalikkus...
või julmuslikkus?
Kas tekib üliinimene...
või alainimene?
Ehk on siiski tore
kui inimest
katabki
 inimkest.
Milleks kuulata segaduses siplejaid?

Millimallikad

 Avamerelt kaasa kisti
mitu kilo meriristi,
hõljutati, kiigutati,
ranna poole liigutati,
tüüris tuul ja kandis laine,
seiklus oli ebamaine,
kuni maapiir peatas mere,
lõhkus õrna sültja kere;
nüüd kuldsel liival hallikad
kausjad millimallikad.

Õnne täis õnnesoov

 Palju rõõmu südamesse,
kergeid mõtteid hinge!
Naer punugu su ellu
õnnemandalaid ja -ringe!

Metsvaarikate aeg

 Kui mind viidi metsa vaarikale,
mannerg näpus,
tähendas see
võitlust parmudega,
kõrvenõgese kuplasid,
päikesehigi,
takjaid riietel,
pudi sokkides,
aja lendu õhkavas kuumas.

Kullahinnaga
korjatud kribalad
hõõruti kodus
puulusikaga.
Valge suhkur
krigises vastu kaussi.
Tunnid tiksusid hämaras köögis.

Joovastavalt magus
tummine toormoos
jäi pimedas keldris oot'ma
talviseid pannkooke -
rasvast nõretavaid
pärmiseid pätsikesi.
Kuud venisid rõskes õhus.

Taskulambi
hädine valgusviht
läbi purgiklaasi
kompab...
On aeg!

Nii elati
ja elektrit polnud vajagi.

Ärakäiatud eelarvamus aastal 2022

Maainimene räägib,
et linnainimene ei adu,
kust tulevad munad,
miks maalane peab kanu?

Ta usub tõsimeeli,
et linlane ei tea,
kuidas piim satub poodi,
miks keegi lehma peab?

Muutumatult,
järjepanu,
konstantselt,
juba 40 aastat 
räägib maalane sama juttu,
pidades tänapäevast linlast
ikka lolliks ja rumalaks.

Kes seda tegelikult on
ja kaua kestab tänapäev?

Kivine neem

 Kivisel neemeribal nägin,
kuis mandrituuled on viinud
soolikarohu litritele
täpilised lepatriinud. 

Pruunid sitked sirged varred;
kiiguvad kollased õienööbid.
Madalal kivisid uhuvad
lainete sinised laksuvad löögid. 

Kimalassuminas kibuvits
on õrnalt päikeseloojangu tooni,
liiv-merisinepi pehmed padjad
maalivad õhtusse lillakaid jooni. 

Ma neemeribal nägin värve,
samblikulaike ja taevamustreid,
õite vikerkaarekirjut –
merepeeglis nende vasteid.

Äikesevihm

 Suvine kuumus hingab üles
mesiselt meelas,
tõrvaselt tihe,
lämbelt lõhnav,
kare ja kuiv.

Ta hingeaur loob kerkivat pilve
ning leitsaku tõus,
vahukooreselt pehme,
turbulentselt ringleb
kuni palavat hinge

leevendab viimane ohe...

...vallandub pinge
mis tormab nooltena
tagasi alla -
kõuena kõmisev,
siredalt sähviv,
eredalt edev,
õdus on õud. 

Armusoig

Armusoig ei ole üldse teema.
Kuigi on ka see kord olnud teema.
Soiu musta embusse kaob rõõm,
kaob tulevik, jääb minevikusõõm.
Ta rõskus lohutust toob üha neile,
kes reede õhtul kummutades veine

igatsevad kasutatud ekse
ja loevad vanu äraöeldud tekste

unejutuks.

Ebaõiglane

Pidev võitlus ebaõiglusega

on õpetanud,

et elu ongi ebaõiglane

ja pole õiglane

olla sellepärast pettunud.

---

On aja tolmu sisse mattunud

maailma loomise algidee - 

et oleks aus ja õiglane see!

---

Kadedus, ükskõiksus ja inimlollus

on viinud selleni,

et oleme ohvrina
inimollus.

Suurlinna vangid

 Inimesed suurtes linnades
sõidavad metrooga parki
nautima loodust.

On rõõm ja rahu nende hinges
iluaiataimedest
ja inimloodust.

Mõnikord võtavad nad hetke
rahuks iseenda sees
kesk linna tuiksoont -

valavad raudjalgsel toolil
kohvile sojapiima
või rammusat koort;

sarvesai maitseb imeliselt;
pudis tatsavad tuvid
ja sorgus kassid.

Lärmis ja müras ei märkagi,
kuis mööda vuhisemas
on inimmassid.

Soovid teele kaasa

 Täname, et meist nii hoolid!
Siin on meie soojad soovid,
meenutused, mõtted head,
naeratused, kirjaread,
et sa mäletaksid meid
käies mööda uusi teid.

Õitsemispäev

 Lilled on rohi, kes sünnitab oma lapsi,
lilleumbrohi jääks õitsema kauemakski,
kuid sünnipäev olla saab aastas korra vaid;
sel päeval ka sina õitse ja kaunista maid.
Lillede värvides luuakse ilu ilma,
vaadata saame siis õisi ja üksteisel silma.