Päike on roosaks värvinud
pilvevaalude kõhud,
ise kadunud peitu,
jättes õhtuse õhu
jahedalt värelema,
mattuma sumedusse,
koguma järveudu,
vajuma pimedusse.
Kuumalt veel hingavad männid,
kui öine tuul kiigub nende ladvas;
pigistab raskeid pilvi -
hall vihmasabin käib tuule sabas.
Kuumalt veel auravad männid,
kui vihm surub maha vaiguhingust -
sammalde vahel see siugleb tasa,
ootab roosat hommikuvalgust.