Aardelaegas

Vanaema peeglisahtel

on lõputu aardelaegas
täis ehteid, pärlikeesid.

Neid põlvest põlve kantud
mööda aega aegamööda,
käies käändus eluteesid.

Pihust pihku veerend helmed,
libisenud elujoontel.
Emadelt saand tütardele.

Sahtleist sahtlitesse pandud;
südameisse loodud kohad
esiema pärandile.

Lumeaur

Lumeauru taha peitub

loojanguroosa värv,

justkui pitsilisse salli

tasahilju mässib end.

Udukangast koovad hanged

valendava tühja pääl,

tõuseb üha kõrgemale

lumeauru pitsiäär,

kuni taeva külge kinnitub

täiskuupärlinõelaga,

saab roosa loojang pehmelt kaetud

lumeaurusalliga.