neljapäev, 23. veebruar 2017

Maa sünd

Must muld omaenese ihuga
toidab põues võbisevad seemneid,
ta soontes voolav lumesula
joodab elujanuseid idukeermeid.
Vappub ringutades unine maa
temas tärkamas uus elu,
tuul puhub leebelt pinnale
mis keset magusat sünnitusvalu
lööb värvides õitsele põllud ja aasad,
rohetama rohumaad ja puud,
miljonid tuksed põksuvad südames
teel taevasinale andma suud.
Päike ihule poetab kulda,
armuloitse loob lindudehääl,
noodid veerõngais värelevad
õhkõrnal rabedal sulajääl,
linnutiibadelt põhjamaa paele
pudiseb kaugeid liivateri,
lõunamaa vürtsidest lõhnavaid sulgi
taas lainetel loksutab külm Läänemeri,
ja loobib need kallast ehtima keena -
palju õnne, sünnimaa!
Oled me meresoolane kilu,
musta leiva künnimaa.