Jõuluvalgus

Jõuluööl on valgust palju:

küünlaleek ja kumav kuu,

kamina sees praksuv puu.

Taevatähed, helkiv lumi -

nii tuleb magus jõuluuni.

Jõululeevikesed

Ammu ootasingi sind,

leevikene, punarind!

Lumevalgusesse, õue,

rõõmu tooma meie põue.

Terakesi puistan teile.

Talvekülma ilu meile

linnutiivul põhjatuulest

otse jõuluvana juurest,

tõite kaasa üle mere.

Kaunid leevikesed! Tere!

Jõuluaja algus

Edevalt keerlevad klaaskuulid

elektriküünalde valgust

kuuselt tuppa loobivad,

et jõuluaja algust

võiks tähistama hakata

see memm, kes kirikindaid koob

ja uusi silmi vardal loob;

see laps, kel jalas villasokid

väikseid sõrmi suhu topib;

see emm' kel kellatiksu taktis

pilk liikumas romaanitekstis;

see iss' kes mütsilt rapsib lund,

puuhalud süles, õuest tulnd.

Valgus vaatab nende silmist

vastu kuuse särale.

Peegeldavas kumas jõuab

jõuluõhtu pärale.

Seisak jõuluöös

Karget õhku soojendab

küünlaleek lumisel trepil.

Härmas aknaklaasile

jäälilli juurde tekib.

Hingeauru pahvakust

liuglevad läbi helbed,

langedes raskele hangele

olles ise nii kerged.

Hoia ligimest!

Hoia ligimest!

Sa ei tea tema radu,

ei tunne ta möödunud valu.

Hoia ligimest,

kuniks ta on.

Ta vajab armastust, mida sul on.

Hoia ligimest.

Tema südamesoojus

kui päike su hinge loojus.

Hoia ligimest!

Nüüd loodab ta sinus

näha põhjust, miks elu on ilus.

Vanaisa jõulumälestused

Lapsepõlves lumehanged

olid poole kõrgemad.

Kasukas ja karupüksid

näisid palju kergemad.

Klaasist ehted olid õrnad

 lõhnavate okste peal,

 jõulusaladused pakis,

millel lapse nimi peal.

Rõõmus on nüüd vanaisa

laps kui talle sülle poeb.

Oma nooruspõlve tundeid

laste silmist välja loeb.

Jõulurahu

Jõuluimesid inglid ei loo

ja jõulutaat kotiga kaasa ei too.

Kui su hinges on vaikus ja rahu

siis peale imede muud seal ei mahu.