Isaga

On aeg jätnud isa kätele vaod -

nii annab ta endast teada;

just nagu seinapalkide praod

on teinud ta hellalt ja heaga.

Ja lapsekest hoiab see isa käsi

aja paitatud palkseina ääres,

nad seisavad vaikselt ja tasakesi.

Rohi kõditab pooles sääres.

Lähme ujuma?

Ükskord ma tahtsin minna maale

oranži Elroni rongiga.

Jõudsin poolele maale

näppides nutitelefoniga

facebooki.

Siis tuli uni.

Tukkusin.

Kuni õige jaam tuli.

Elron kadus

ja vihises mets tema tuules.

Vaikus võttis maad.

Olin ilmas suures.

Ritsik kriuksus lilledes,

läksin mööda inimtühja teed -

plätud, seelik, pruunid jalad, Eviani pudel, õlakott, päikeseprillid...

Ma läksin veel..

Veel veidi edasi ses kuumas suves,

+31 minu keha pures.

Ma tahtsin lihtsalt tulla maale,

et just täna saaks hüpata järve.

Ma tulin ära maale,

rahustama linnanärve.

Ainus auto teel oli tuttav,

päikesest kuum selle iste.

Aitäh küüdi eest,

mul vist oligi päikesepiste.

Lähme ujuma?